Kaunis pühapäev looduses ja kõike muud

Pühapäev möödus suuresti imelise looduse keskel. Hommik algas olenemata puhkepäeva mõistest suhteliselt vara, isegi varem kui tavaliselt, kuid siiski möödusid esimesed tunnid rahulikult. Vaatasime ka saadet „Tõuse ja Sära“, kus oli juttu Voka Avatud Noortekeskuses tegutsevast, meie oma poistebändist – Spetcher’st. Mainimata ei tohiks jätta ka suurepärast ja rikkalikku hommikusööki: pannkoogid, praetud muna ja peekon ning soojad saiad.

Kui kõhud täis, suundusime padjakatega pildistama ja Ida-Virumaa loodusega tutvuma. Siin tõepoolest ilus ja vaatamist jagub küllaga. Ilm oleks võinud olla soojem, kuid õnneks paitas päike siiski põski ja tuju oli hea.

Täna olin ma taaskord tegus noortekeskuses. Saime noortega koos silpidest sõnu moodustada ja muidki toimetusi teha. Üldine pilt oli suhteliselt vaikne ja kui ma ei eksi, siis noori oli peale minu veel 7. Ilus arv. Usun, et mõnel teisel päeval oleksin saanud suurema praktika osaliseks, sest täna oli vähe noori, kuid siiski olen väga rahul. Noored olid ka tublid. On uskumatu, kui erinevad on noored ja kui palju mõjutab meid meie ümber olev elukeskkond.

Lehvitan 🙂

DSC_0486

 

Maa Tund ehk Earth Hour

Lisainformatsioon: http://www.postimees.ee/242519/maa-tund-kustutab-ulemaailmselt-tunniks-tuled

Võin julgelt öelda, et ka Jõhvis paiknev padjaklubi võttis sellest kaunikesest üritusest osa. Kui olla aus, siis “istusime” pimeduses lausa kaks tundi – magades. Uni oli magus.  Minu arvates võiksime me sagedamini enda ümbert tuled kustutada ja liigsed tehnikavidinad välja lülitada. Kuulata vaikust ja rännata oma mõtetes. Vahest põletada küünalt või vaadata langevaid tähti.

Täna pole mul kahjuks Voka kohta midagi rääkida …või siiski. Nägin täna Jõhvis Voka noori. Äratundmisrõõm teeb õnnelikuks.

Suur osa minu päevast möödus Kurtna Noortekeskuses. Tutvusin hoonega, mängisin lauatennist, tantsisin, suhtelesin noortega ning tegime muudki vahvat. Siiski on Voka minu siinne kodu 🙂

Homme hommikul – Tõuse ja Sära (10.00)!

Iga praktikant on oma juhendaja nägu?

Imeline reede algas Jõhvis toimunud koosolekuga, millest võtsid osa mitmed Ida-Virumaa tegijad. Pikemalt ma siin sellest jutustama ei hakka, kuid kindlasti tasub sellest kohtumisest midagi kõrva taha panna. Pärast tegusat hommikut käisin ma Veronikaga toidupoodides ja veelgi hiljem poodlesin omapäi. Tundub, et linnas orienteerumisega liiguvad asjad õiges suunas ning ma pole enam niivõrd eksinud. Näidake vaid suund ette ja olengi teel.

Päev algas noortekeskuses suhteliselt vaikselt, kuid õhtuks oli maja rahvast täis. Õppisin jälle uued nimed selgeks. Pean tõdema, et kõikide noorteni ma siiski ei jõudnud, kuid meil on veel aega. Mul on hea meel, et sain päeval poistega sõnamängu mängida ja hiljem poiste bändiproovi kuulata. Nüüd on vist koht, kus tuleb öelda … ja see ei ole veel sugugi kõik. Tõesti ei ole. Kamp noori tegi minu teada koridoris või siis eesruumis tegusalt trenni. Tore on näha noori, kes tegutsevad millegi nimel, mis toob neil sära silma. Ma võiksingi jääda siia sedasi kirjutama. Tegu on tegusate noortega.

Viis töist päeva on paratamatult möödunud ja on aeg teha vahekokkuvõtteid. Mida muud ma oskan öelda, kui vaid seda, et nädal ongi juba möödas ja nädal veel ees. Ei taha kohe sellele mõeldagi ja vahest on veel varagi. Siia praktikale tulek on parim otsus. Usun, et pealinnas oleksin paljudest asjadest lihtsalt ilma jäänud ning suureks puuduseks, mille peale tuleks mõelda on isiklik lähenemine noortele. Tallinnas ei jätku selleks lihtsalt piisavalt tööjõudu ega aega. Ka noored on teistsugused. Võime üldistada, et noor on noor, kuid siiski oleme kõik vägagi erinevad. Meil on oma soovid, eesmärgid ja vajadused, me tuleme ka erinevatest keskkondadest.

Minu varasem vastumeelsus noortekeskuse noorsootöötaja ametikohast on hakanud muutuma. Ei ole saladus, et tähtsust omab-  kus ja kellega sa noorsootööd teostad.

NB! Vabandan võimalike mõtteliste vigade ja kirjavigade pärast. Uneaeg.

Kohtume uuel tegusal nädalal!

 

Naerata

Täna käisid noortekeskuses külas Toila Gümnaasiumi õpetajad. Olin hommikust saati pisut ärevil, sest pidin tutvustama kokkusaamisel noortevaldkonna arengukava meetmeid (2014-2020). Tunnen, et eelnimetatud dokument on veel päris uus ja vajab tutvumiseks ning kinnistamiseks pikemat aega. Noortevaldkonna arengukavaga 2014-2020 saab tutvuda SIIN. Nüüdseks on see asi tehtud ja usun, et võin üldjoontes rahule jääda.

Lisaks sellele õppisin taaskord noorte nimesid – jah, igapäevaselt õpin tundma midagi või kedagi enda jaoks uut. Usun, et on põhjust enda üle uhke olla. Kõik tundub, ja loodetavasti ka on, suurepärane. Ilmad on  olnud ka päikeselised ja tänasel hommikul olid noortekeskuse ruumid lausa pisut umbsed – aknad lahti! On tunne, et kevad on taas saabunud. Minu arvates oli noori täna keskuses vähe liikumas. Vahest oli sel seos majas viibivate õpetajatega, kuid ajapikku seltskond siiski kogunes.

Vahel liiguvad mõtted isegi selles vallas, et aasta aega Voka taolises salapärases paigas elada … tunduks imelisena. Uus kogemus, linnakärast eemal ja kiirustamata. Külastasin täna ka esmakordselt Voka Marketit 🙂

Kuulakem linnulaulu ja laskem fantaasial lennata!

Tänase päeva võib lugeda lõppenuks

Kõht täis ja tuju hea. Tänase päeva märksõnadeks on suhtlus noortega ja meie ühised tuttavad ehk siis teisi sõnu – Eesti on nii väike. On oluline tunda noori ja nende huvisid, teada kuidas elu kulgeb ja sellest lähtudes  – liikuda reipal sammul edasi.

Lisaks sellele nägin pilte noortekeskuse loomisest ja noorte osalusest selle suurepärase keskuse loomisel. Kiidan ja tunnustan.

On tekkinud päris mitu head ideed, mida noortekeskuses teha võiks, nüüd tuleb hakata neid realiseerima. Tahaksin väga Teiega reedel erinevaid seltskonnamänge mängida.

Samuti on hea meel tõdeda, et jõudsin täna ilusti viimasele bussile. Miks ei taha keegi õhtul Vokast Jõhvi sõita? Olin sel õhtul ainuke reisija.

Nüüd on aeg kiirelt magama minna, sest homme tõotab tulla tegus päev.

Homseni!

Minu esimesed kaks päeva

Oma esimestel päevadel Voka Avatud Noortekeskuses olen saanud tegeleda väga erinevate, kuid toredate ülesannetega. Usun, et esimesel päeval mind noorte seas liikumas väga ei nähtud, kuid nüüdsest olen ma olemas. Tulge mulle julgelt külla ja otsige mind üles.

Täna, tutvumaks suuremal määral kohalike noortega, korraldasime seoses 1.aprilliga – ajurünnaku. Ideid oli palju ja kohe kindlasti saab varem või hiljem, noorte endi soovi korral, kirja pandud mõtted teoks teha.

Kui aeg on vaja lendama panna, tule noortekeskusesse, sest pidades noortega maha ühe vägeva ajurünnaku, magasin oma bussi maha. Õnneks on meil Merle, kes mu hiljem koju ära viis.

Väike pilt ka tänasest ajurünnakust …

SAMSUNG

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Kohtumiseni ja lennukaid ideid!

Alustagem päris algusest

Ma ei saa öelda, et Voka oleks mulle varasemalt väga võõras koht. Ma olen siin olnud. Kui aus olla, siis on kordi lausa kaks. Esimest korda kuulsin Vokast 2013 aasta suvel, kui otsustasin Maarja-Liisale(meie kõikide suur sõber) külla tulla. Tean, et olin juba sel korral Teie noortekeskusest vaimustuses. Teil on midagi erilist, mille üle tasub uhke olla. Midagi nii suurt, kuid ühtlasi hubast/kodust. Koht kuhu sattudes, enam ära minna ei taha. Sel korral kohtusin ka Merle ja Andreasega. Teisel korral tõi Teie juurde läinud sügisel Urmo. Visiit oli lühike, kuid taaskord nägin seda armast paika.

Ja siin ma nüüd olen …

 

Minu praegused andmed:

Elukoht: kodu Jõhvis

Tuju: lihtsalt suurepärane 🙂

Elukaaslased aka Padjaklubi: Maarja-Liisa & Veronika

 

Arutasime tüdrukutega, nimetagem end meie enda oma koduseks “Padjaklubiks”, et olenemata sellest, et oleme siin pesitsenud vaid kaks ja pool päeva, muutub lahkumisele mõeldes süda härdaks. Jäänud on veel kõigest 8 töist päeva.