Kolmas päev ehk kolmapäev

Whenever I see Your smiling face, I smile myself.
 

Olenemata oma praegusest väsimusest on tunne siiski üpris hea.  Tänane päev algas rõõmsalt – ega teisiti saagi. Maarja oli taaskord kodust juba lahkunud kui ülejäänud seltskond vaikselt ärkama hakkas. Sedasi on meil põhimõtteliselt igapäevaselt.

Esimene tähtis tegevus toimus Illuka Vallavalitsuses, kus toimus Laste- ja noorsootöö komisjoni koosolek. Seni toimunud koosolekutel viibimisest on olnud praktikal palju kasu, sest tunnen end nüüd juba kindlamana ning tean, et noortega töötamine on paratamatult üks osa minust – olgu see siis ühel või teisel moel. Olen oma senise elu jooksul tegelenud lastega, nooremate noortega ja vanemate noortega ja pean tõdema, et hakkama on võimalik saada kõikidega, kuid kõige rohkem naudin ma tegelemist pisut vanemate noortega, kellega saab arutleda erinevate teemade üle ja kuulda nende arvamust. Minu jaoks on suhtlus ja omavaheline usaldus üks peamisi elu alustalasid. Ilma tugeva vundamendita võib kõik ehitatu kord laguneda ja tehtud töö muutuda kasutuks. Komisjoni koosolekul viibis kohal palju tähtsaid vallategelasi, kelle ülesandeks on tagada noortele kvaliteetne ja turvaline elukeskkond. Kuigi meil, noortejuhendajatel on ühine eesmärk, siis tõlgendused võivad teineteisest palju erineda. Tean, et mul on koosolekutelt ja nõupidamistelt palju õppida ja kõrva taha panna ning seda ma ka teen.

Hiljem suundusin Voka Avatud Noortekeskusesse, et võtta osa Toila Gümnaasiumi ÕOV koolitusest, mille teemadeks olid valdavalt motivatsioon ja inspiratsioon. Olin üllatunud, et koolitajaks oli Toomas – Eesti on väike. Loodan, et noored said endale uusi teadmisi, enesekindlust  ja võtteid kuidas liikuda kvaliteetsema elu poole ja olla sel rännakul edukad.

Õnneks jõudsin õhtul ka koju, kus hakkasime ette valmistama homse koolituse materjale. Tegelesime käsitööga ning meisterdasime kalendreid, kuhu noorsootöötajad saaksid kõik oma põnevad sündmused ja ettevõtmised kirja panna. Lisaks sellele otsisime vahvaid mänge, mida osalejate seas läbi viia. Nüüd on kell juba päris palju ja kuigi ma tunnen, et kirjutada oleks veel väga palju, siis kell ei luba enam täna kauem üleval viibida, sest muidu on homne päev raskemast raskem. Ka mina vajan und.

… seoses noortega tuli mul meelde veel see, et mul on avanenud võimalus minna suvel malevasse rühmajuhiks (Tallinna), kuid eks see selgub juba hiljem.

Tänasel päeval kirjutasin oma vihikusse üles väga palju erinevaid mõtteid ja tähelepanekuid, millest saan omad järeldused teha ning tulevikus oma töö tarbeks ärakasutada.

Järele on jäänud kaks päeva ja kuigi ma tean, et seda aega tuleb nautida ning rõõmu tunda – tunnen, et lahkumine ei saa olema kerge. Siin oldud kaks nädalat on andnud mulle juurde palju teadmisi ja oskusi erinevates eluvaldkondades ning on olnud suurepäraseks kogemuseks.

Tänaseks ilusat und, on aeg koguda energiat algavaks päevaks!

 

Lisa kommentaar